ÕPPETÖÖ
Eesmärk ja õpiväljundid
Eesmärk ja väljund
Kursuste eesmärgiks on anda osalejatele ülevaade nüüdisaegsest võimalustest tegeleda enda arendamise ja tervendamisega. Õppija määrab ise ära millised on need eesmärgid, meetodid ja erinevate osapoolte rollid õppeprotsessis.
Õpiväljundid on järgnevad: kursuste läbinu teab õppekavale vastavat sisu, oskab seda rakendada oma igapäevaelus ja, oskab hinnata ja võrrelda oma saavutatud tulemusi. Oskab ennast kui õppijat analüüsida ning teab enda oskuste käsituse rakendamise tagajärgi ja põhimõtteid.
Õpijuhis – Kursused on täielikult veebipõhised. Kursuse õppematerjalid on hingeteadvus.ee leheküljel. Kliendi sisselogitud kursuse moodulites toimub ülesannete sooritamine ning õptaja ja kaasõppijatega suhtlemine. Igal kursusel selgitatakse ja kirjeldatakse selle teema põhiprintsiipe. Kursused on jaotatud teemade kaupa mooduliteks ning oluline on läbida teemasid etteantud järjekorras. Iga teema kohta
- ülevaatlikud tekstid;
- videod,näited, harjutused;
- mõtteülesanded;
- enesehindamiseks testid;
- soovitused lisalugemiseks.
Kogu õppijale esitatav sinu ja ülesanded on osa õppimisest – need aitavad käsitletavat teemat mõista, võimaldavad rakendada õpitut, käsitlevad õppija edusamme ja aitavad ennast kui õppijat analüüsida.
Ennastjuhtiva õppijana saad paljuski ise otsustada, millistes õpitegevustes Sa osaled. Kursuse läbimiseks tuleb Sul täita vähemalt 90% teema ülesannetest
Igale õppijale anname individuaalset tagasisidet kursuse lõpus – fookus on viimasel ülesandel, kuid võtame tagasisidestamisel arvesse ka varasematele ülesannetele antud vastuseid. Kursuse läbimine toimub arvestatud/ mittearvestatud põhimõttel. Kursuse lõpetajatele väljastatakse digitaalsel kujul tunnistus.
Elukestev õppimine
Elukestva õppe olulisust on rõhutatud erinevates allikates juba pikka aega ning 2014. aastast on see selgelt ka Eesti elukestva õppe strateegia eesmärgiks.
Erinevalt varasemast vaadeldakse nüüdisajal õppijatena nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid. Vastavalt vajadusele peavad õppima kõik. Seejuures võivad muidugi olla erinevad õppimise eesmärgid, näiteks õpib laps esmalt igapäevaseid toimetusi tegema, koolis omandatakse üldine teadmiste baas erinevatest valdkondadest ning hiljem keskendutakse enda arendamisele ja täiendamisele eelkõige oma töövaldkonnas ja muudel huvipakkuvatel teemadel.
Samamoodi võivad varieeruda õppimise meetodid ja erinevate osapoolte rollid. Nii peab lapseeast nooruki- ja edasi täiskasvanuikka jõudes suurenema iseseisvalt õppimise oskus: järjest väheneb õpetaja või juhendaja roll ning suureneb vajadus otsida iseseisvaks õppimiseks vajalikke materjale (nt veebipõhiseid) ja meetodeid (nt vaatlemine teiste kogemuste tundmaõppimiseks, enda tegevuse süsteemne reflekteerimine).
Kui veel mõnda aega tagasi oli täiskasvanud õppijate seas enamasti levinud koolitustel õppimine, siis nüüd nähakse selle kõrval olulisel kohal supervisiooni kui süsteemset nõustamisprotsessi, refleksiooni kui süsteemset oma kogemusest õppimist ja ka uuringupõhist lähenemist. Erinevatel elualadel oma tööst õppimiseks sobib hästi nt tegevusuuring, mis on erinevate materjalide, oskuste või meetodite arendamiseks kavandatud tsükliline uuring, kus vahelduvad disainimise, testimise ja arendamise etapid.
ENESEREFLEKTSIOONI OLULISUS ÕPPEPROTSESSIS
Kuidas õppijana oma õppimise üle reflekteerida ning kuidas õpetaja või lapsevanemana õppijat reflekteerima suunata? Millised on refleksiooniprotsessiga seotud raskused? Millised tegurid mõjutavad õppija eneserefleksiooni? Kuidas seostub õppija reflekteerimine tema kohanemisnäitajatega? Loe Kivestu jt (2014) ning Arro (2014) artikleid saamaks nendele küsimustele vastuseid. Kivestu jt (2014) uuringusse on kaasatud pilliõppe üliõpilased. Arro (2014) uuringus osalevad õpilased, kes esimesel uurimisaastal käisid 3. klassis. Mõlema uuringu tulemused on aga rakendatavad ka teistes kooliastmetes ning nii õppija kui ka õpetajana.
Reflekteerimist suunavad küsimused
Allolevad küsimused toetavad õppija reflekteerimist, kusjuures iga järgnev küsimus suunab järjest sügavama tasandi refleksioonile.
Mida ma tegin? Mis oli ülesanne? Milal oli esitamise tähtaeg? Kas ma esitasin selle õigeaegselt?
Mis oli selle juures olulist? Kas ma saavutasin oma eesmärgid? Kas ma saan ülesande eri osadest ja nende omavahelistest seostest aru? Kas ma täitsin ära kõik ülesandes nõutu? Kas ma mõistan, kuidas konkreetne ülesanne seostub laiemalt õpitavaga?
Millal ma varem midagi sellist teinud olen? Kuidas ma tehtut kasutada saaksin? Mil moel sarnanes antud ülesanne varasematega? Kas ma näen sarnasusi ülesande sisus või vormis? Kus ja kuidas saaksin ma ülesandes tehtut ja õpitut kasutada?
Kas ma näen mingeid seaduspärasusi, mustreid või seoseid selles, mida ma tegin? Kas kasutatud strateegiad, oskused, meetodid olid selle ülesande jaoks efektiivsed? Kas ma näen korduvat mustrit oma tegevuses – näiteks struktureerituses või ajakava järgmises? Milliste tulemusteni valitud lähenemine viis – kas see oli tõhus või oleksin ma näiteks saanud mõne tegevuse ära jätta või tegevuste järjestust muuta?
Kui hästi mul läks? Mis töötas ja mis vajaks parandamist? Mida ma õpin ja kas see on oluline? Mida ma õppisin oma tugevuste ja arendamist vajavate külgede kohta? Kuivõrd olen ma õppijana edasi liikunud?
Mida ma järgmiseks tegema peaksin? Kuidas saaksin kasutada oma tugevaid külgi edasijõudmiseks? Milliseid samme peaksin astuma oma eesmärkide saavutamiseks? Milliseid soovitusi on mul õpetajatele ja kaasõppijatele õpikeskkonna veel paremaks muutmiseks?
|
MÕTLEMISEKS Enesejuhitud õppimine hõlmab ka enesehindamist. Mõeldes enda õppimisele antud kursuse raames, siis
|